Vahel kukub sülle täiesti ootamatu võimalus – teha üks restoran. Kui sellega siis pihta hakata, tundub, et oleks vaja ka üht naiselikku imagot ja lugu sellest omanäolisest naisest. Nimi Barbara kõlas piisavalt šefilt, et see kõik tunduks nagu uus ja äge kontseptsioon. Tegelikult me ei teadnud, mida me teeme. Aga naerda sai palju ja kõhud said täis. Rahvas tuli ja jäi. Mitte alati vabatahtlikult, sest üks uks kiilus vahel kinni, aga atmosfäär oli olemas. Barbara restoran sündis: segadusest, sarmikusest ja suurest kogusest heast veinist.

Tänaseks on Barbara kohal, hingab ja pakub elamusi, mida keegi ette näha ei oska. Meil on natuke naeru, parasjagu segadust ja täiesti oma stiil. Kogemust? Ikka veel mitte. Aga vähemalt on uksel ilus silt.